Skulptuuride sari "Teine maailm"
Müügis.
See on maailm, mis juba ammu enne meid oli asustatud väga imeliste olevustega, kus inimese tahe on ainult üks faktor aset leidvates protsessides ja üldse mitte kõige olulisem. See maailm on täis värve ja mustreid, mitmekesisust, lõpmatuid muutusi ja transformatsioone. Kõigel on oma koht ja aeg. Loomesed ja taimsed elemendid põimuva üheks, luues üha uusi kombinatsioone. Ei ole head ega kurja, ei eksisteeri jumalat. Sünd ja surm vahelduvad oma loogilises sümbioosis. Hävingust kasvab küllus ja küllusest saab alguse uus häving.
Meile antakse märku lähenevast kaosest. Me ei kuule ega näe, sest oleme pimestatud. Pimestatud oma ettekujutustest, et oleme kõrgemal, et meie kontrollime seda. Viibime ühesuunalisel rajal, mis lõpetab meie eksistentsi. Ja sellest saab jällegi küllus. Aga meid seal ei ole. „Teine maailm” on koht, kust nad tulevad. Nende kitiinkestad on terasest ja nende soontes voolab tuli.
♦︎
Skulptuuride sari "Kui me mõistaks puude keelt"
Teiseks saamine. Materjalid: õunapuu, värvitud teras.1.9m. Autor Argo Männik. erakogus. 2024
♦︎
Skulptuur "Kastehein"
♦︎ Skulptuur "Must Reede"
Mõõdud: 1,2x0,5xh1,6
Tiraaz 1/3-st. pluss 1AP
Teos on müügis
Autorid: Argo Männik ja Oliver Soomets
Foto: Riina Varol
2024
Moekaup, hooajakaup, emadepäeva eri, jõulueri, eriväljalase, eripakkumine, uus mudel, istub paremini, mõeldud just sulle, sa ei taha sellest ilma jääda, parim hind, ainult täna, ainult siin, tahan suuremat, tahan uuemat, tahan ka, tahan veel, kas sul juba on, odavalt saab ju, seda rida võib lõputult jätkata.
Lõpumüük, tühjendusmüük, parim hind, soodushind, erihind, hinnaralli, hullud päevad, hinnapomm, hinnapauk, kolm ühe hinnaga, tasuta kohvi, võida teler, hinnad maas, hinnad all, hinnad sulavad jne – üks “Must reede” teise otsas.
Tarbimisühiskonna kriitiline teos “Must reede” kujutab üht ablast ja trendikat ahvi metafoorina seismas kujundlikult ühel tavalisel saadetisel. Ta on saanud kullerpakid kätte ja on valmis neid innukalt avama, kui taevast langeb ootamatult ahvi ninale deus ex machina – kuldne porikärbes. Fookus muutub. Ahv tardub. Tekib vaikus ja vaakum, mis sunnib teda läbi hüperrealistliku kõverpeegli eneseanalüüsile: “Ehime ennast, aga millega?! Mmmh, kõik see asi haiseb, aga kärbsed peletatakse eemale, õnneks, ja kaasneva haisuga harjub ka, õnneks.”
♦︎
Skulptuuride sari "Kookonid"
Kookonite sari Kütiorus, Võrumaal. Autor: Argo Männik. Materjal: metall, plastik. 2002
Ülim müsteerium - metamorfoos. Rasvaussikesene sulgub oma kookoni üksildusse, süüvib iseendasse - või millesse -? ? ning koorub mõne aja pärast tundliku ja keerulise lennumasinana, mis on kaetud pigmenteeritud ja optiliste valgustmurdvate plaadikeste võrgutava salakirjaga - kõigeveiklevama ja meeliviivama mandalaga eluslooduses. Siin peitub loomise tohutuim müsteerium.
Skulptuuride sari "Avalon"
Materjal: savi ja messing. 2018
Seemnest võrsub kõik elav ning tungib ka takistustest hoolimata kõrgemale, valguse poole.
Sünni ime on alati hämmastav – paned seemne mulda ja sellest kasvab kaunis päevalill, maitsvate viljadega õunapuu või takjas, mille ogalise õienuti saab sõbra kampsuni külge sabaks sokutada. Keldid teadsid üht püha paika, ookeani keskel asuvat Avaloni saart (Õunasaar), kus ei tuntud haigusi, vanadust ega surma. Kirsipuude õitsemise aeg on jällegi suur püha jaapanlastele ning mõjutatud mõtteviisist, et loodus ja inimene on omavahel tugevalt seotud.
Skulptuur "Peegeldus"
Skulptuur "Kas sa koera oskad teha!?"
Skulptuur “Kas Sa koera oskad teha?!” kujutab lapsepõlvest tuttavat mänguasja. On ta nüüd lind või loom või kas autor tõesti ei osanud koera teha, jääb vaataja otsustada. Teose eesmärk on tekitada teadmishimu, panna mööduja mõtisklema loovuse üle laiemalt ja nägema asju omamoodi “õigesti” ning küsima küsimuse – kas ka mina ikka oskan koera teha?!
Skulptuur "Laine"
Sadam on koht, kust kiiresti läbi liigutakse ning samas ka koht, kuhu saabujad võivad öelda “kohal”. Üsna samamoodi seletab lainete olemust meile füüsika – laine on energia edasikandumine aines, kuigi aine ise lainetega kaasa ei liigu. Skulptuur “Laine” väljendab inimeste liikumist lainetena – nende kohtumisi ja lahkumisi.
Skulptuuride sari "Poolel teel"
Installatsioon "Valgustatud"
Akrüülmaal “Valgustatud” kujutab päikest kunstniku interpretatsioonis ja kätkeb endas metafoori, mis lähtub valguse ja pimeduse vastandite vahelisest võitlusest. Valgus on miski, mis toob entiteedi ehk olemi pimedusest valguse kätte paistvusele ja näitab teed. Me näeme valgust ja tahame olla valgustatud, sest pimedus on teadmatus, mis peidab endas ohte. Hea on näha – olla valgustatud.
Installatsioon "Musta augu saladus"
Teos on müügis.
Installatsioon "Sinine täpp"
Teos on müügis
Väljavõte Carl Sagan’i raamatust “Pale Blue Dot”: “Kui Voyager 1 lahkus meie planeedi lähedusest päikesesüsteemi äärtesse, lasin pöörata ta kaamera ümber viimaseks pilguks koduplaneedile.Voyager 1 oli umbes 6,4 miljardit kilomeetrit kaugusel ja ligikaudu 32 kraadi päikeseekliptikast kõrgemal, kui ta jäädvustas portree meie maailmast. Maa jäi hajutatud valguskiirte keskele ja tundub kui pisike valguspunkt, kõigest 0,12-ne piksline kahanev poolkuu.
… / Siin on see punkt. See on siin. See on kodu. See on meie. Sellel on igaüks, keda armastad ja keda tunned, igaüks, kellest oled kunagi kuulnud, iga inimene, kes kunagi on elanud oma elu. Seal on Meie rõõmude ja kannatuste summa, tuhanded religioonid, ideoloogiad ja majandusdoktriinid, iga viimne kütt ja korilane, iga kangelane ja argpüks, kõik tsivilisatsioonide loojad ja hävitajad, kuningad ja talupojad, iga armunud paar, iga ema ja isa ja lootusrikas laps, iga korrumpeerunud poliitik ja “superstaar”, iga pühak ja patune inimkonna ajaloost – kõik on seal, pisikesel tolmuosakesel päikesevalguses rippumas.
Maa on väga väike lava suurel kosmilisel areenil. Meie poosid, meie kujuteldav eneseolulisus ja petlik arvamus, et meil on universumis mõni privilegeeritud positsioon panna proovile maailm kahvatu valguspunkti poolt. Meie planeet on üksik terake suures kosmilises pimeduses.
On öeldud, et astronoomia on alandav ja iseloomu kujundav kogemus. Ehk ei ole paremat näidet inimliku ennastsalgamise meelitamise rumalusest kui see kaugenev pilt meie pisikesest maailmast. Minu jaoks rõhutab see meie vastutust käsitleda üksteist lahkesti ja hoida ning hellitada kahvatut sinist täppi, ainust kodu, mida me kunagi oleme tundnud.”
Skulptuur "Säde"
Materjal: roostevaba teras. Tallinna Euroopa Kool. Autorid: Argo Männik, Taavi Kuningas, Urmet Mihkel. Materjal: roostevaba teras. 2019
Gustav Suits on öelnud "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks".
Skulptur "Eesriie"
Ugala teatri metallsein “Eesriie”. Optiline illusioon, mis
kutsub vaatama.
Autorid: Argo Männik, Kaiko Kivi, Bruno Lillemets.
Materjal: Corten teras. Mõõdud 37m x 2,8m. 2017
Inimesele on omane, et ta eelistab vahelduva sügavusega maastikke kinnistele või liiga avatud maastikele. Nii lage väli kui ka tihe padrik võivad olla potentsiaalselt ohtlikud. Selle nähtuse põhjus on evolutsioonipsühholoogias ja just sellepärast on meie parkides põõsad ja metsatukad – et tuua vaatevälja turvalist vaheldust. Kunstiteos „Eesriie“ pakub sedasama, kuid hoopis teistsuguse materjali ja vormiga.
Eesriide tehniline kontseptsioon kasvas välja mõttest ühendada kaasaegse tootmise efektiivsust ja käsitöömeistri materjalitunnetust ja loomingulisust. Põimida käsitöö digitaalse tootmisega, luues midagi, mis ei oleks võimalik või mõistlik ei ühe ega teiseta.